Jaan Saar on MKMi digitaalehituse valdkonna juht. Tekst põhineb ehituse e-hüppe toetusprogrammi 26. mai 2022 avaüritusel peetud ettekandel, mille salvestust näeb siin.
Tootlikkus ja digitaliseerimine
Üks mõõdik, mida ehitussektori puhul globaalselt jälgitakse ja mida oleme ka Eestis päris põhjalikult uurinud1, on tootlikkus. Paraku pole ehitussektori tootlikkus võrreldes teiste sektoritega eriti kiita. Meil on küll palju häid ettevõtteid, kes teevad väga tõhusat tööd, kuid kui toimumas on revolutsiooni digitaliseerimises ja masinaehituses, siis ehitussektor on üldises plaanis oma tootlikkuse osas viimased sada aastat enam-vähem paigal püsinud.
McKinsey 2017, „Reinventing Construction. A Route to Higher Productivity“, lk 23
Üks ehitussektori madala tootlikkuse põhjuseid on vähene digitaliseeritus. Üks küll juba viie aasta tagune uuring2 näitas, et ehitussektor on teistest valdkondadest oluliselt maas, kuid ka ühe uuema OECD uuringu3 järgi on ehitussektor tehisintellekti uurimises ja kasutamises viimaste seas. Kuid see tähendab ka, et digilahenduste abil on ehitussektoris võimalik teha veel suur arenguhüpe ning sellega tõsta tootlikkust.
MKMi eestvedamisel on koostatud valdkonna väga oluline arengudokument „Ehituse pikk vaade“, mille eesmärk on jõuda parema tootlikkuse ja kvaliteetsema elukeskkonnani.
Antud dokument on küll MKMi eestvedamisel koostatud, kuid osaleb selles terve sektor – erinevad erialaliidud, koolid, kohalikud omavalitsused, ettevõtted. Strateegia koostamise käigus kaardistati põhiprobleemid ja sõnastati seitse suurt sammu, kuidas neid lahendada. Lõpuks sõlmiti avaliku ja erasektori vahel ka kokkulepe, et me päriselt teeme midagi ning igal tegevusel on kirjas ka vastutaja. Dokumendi allkirjastasid sektori esindajad ning protsessi juhib arengukomisjon, mida veab taristuminister.
Digitaliseerimise seisukohalt on fookuses „Ehituse pikas vaate“ kuues samm: ehitusvaldkond edendab innovatiivseid lahendusi tootlikkuse ja kvaliteedi tõstmiseks.
Nii meie tegevus ministeeriumis kui uus toetusmeede lähtuvad just sellest eesmärgist. MKMi ehitus- ja elamuosakonna visioon on parim elukeskkond – see eesmärk on väga lai ja kõikehõlmav. Osakonna missioon on kujundada parimad tingimused elukeskkonna eluterveks arenguks. Ministeerium pole see, kes lõpuks väärtust loob – seda teeb sektor. Meie ülesanne on hoolitseda selle eest, et väärtust loovatel ettevõtetel oleksid parimad tingimused ja võimalused oma töö tegemiseks. Need kaks protsessi toimuvad käsikäes.
Ehitisregister ja e-ehituse platvorm
Ehitisregister (EHR) on üks teenuseid, mille kaudu me sektorit toetame. EHR on läbimas põhjalikku uuenduskuuri ning uus menetluskeskkond on võrreldes 2016. aasta versiooniga lihtsam, visuaalsem ja kasutajakesksem. Oleme väga palju vaeva näinud, et register oleks kasutajasõbralik ning lähtusime seetõttu üldlevinud praktikatest, millega inimesed on tänapäevaste infoportaalide ja veebiteenuste puhul harjunud.
Ning tänu sellele, et viime registri üle uuele e-ehituse platvormi arhitektuurile, saame seda ka tulevikus oluliselt kiiremini arendada, muuta, täiendada. Uus mikroteenustel põhinev IT- arhitektuur on vanast registrist radikaalselt erinev. Kõik teenused suhtlevad üksteisega läbi API-de, moodustades kokku e-ehituse platvormi.
Oleme e-ehituse platvormist aastaid rääkinud ning taustal on see ka juba ellu ärganud, kuigi pole veel kõigi jaoks nähtav. Platvormi mõte on ehitise elukaarega seotud standardiseeritud info kadudeta liigutamine kõigi osapoolte vahel üle ehitise kogu elukaare. See tähendab, et saame ehitatud keskkonda puudutavat infot tõrgeteta taaskasutada ja täiendada. Et infot ei peaks uuesti looma ega tõlgendama. Nii meie enda kui rahvusvahelised analüüsid näitavad, et just info liikumine on see, mis ehituses – mis on ajaliselt pikk ja killustunud, väga paljude osapooltega tegevus – tõrkeid loob.
Platvormi kaudu saame tuua teenused ühte kohta, kasutada rohkem ehitise infomudeleid ja loomulikult muuta avaliku sektori protsesse läbipaistvamaks ja kiiremaks. Samas me ei loo üht superandmebaasi, vaid süsteem on hajutatud.
Kõige põnevam on aga see, et platvormi abil saame teha kättesaadavaks ka erasektori teenuseid. Siin tulebki mängu e-hüppe toetusmeede, millega anname lükke ja võimaluse tuua tooted/teenused e-ehituse platvormile või liidestada see mõne olemasoleva teenusega.
E-ehituse platvorm ei ole hiiglaslik infosüsteem, vaid tegelikult on see hoopis väike hulkkokkuleppeid, et erinevad teenused ja andmed oleksid omavahel ristkasutatavad. Kõige olulisem osa sellest on ühte filosoofia, et oleme valmis jagama oma teenuseid ja kasutame hea meelega ka teiste loodud teenuseid. Riigi teenustele kehtib lisaks ühtne stiiliraamat ja teatud IT-nõuded, nt ristfunktsionaalsuse kohta.
Kui olete huvitatud platvormi andmete kasutamisest või oma teenusega liidestumisest, siis lisainfot saab lehelt developer.e-ehitus.ee.
Viited:
1 Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendus-uuringute keskus RAKE, Ehitussektori tootlikkuse uuring, 2018
2 McKinsey, Reinventing Construction. A Route to Higher Productivity, 2017
3 OECD, OECD Framework for the Classification of AI Systems, OECD Digital Economy Papers No. 323, 2022
