Toetust võivad taotleda kõik Eestis registreeritud eraõiguslikud ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud, kes tegutsevad ehitusvaldkonnas või osutavad sellele teenuseid, nt arendades tarkvara.  

Ehitusvaldkonna alla kuuluvad kõik ehitamise ja ehitistega seotud tegevused alates ruumilisest planeerimisest kuni ehitise lammutamiseni, sh näiteks ehituse pea- ja alltöövõtjate, planeerijate, geodeetide, arhitektide, ehitusinseneride, projekteerijate, ehitusmaterjalide tootjate, remonttööde tegijate, haldajate, hooldajate, hindajate, maaklerite ja sisearhitektide poolt tehtav töö. Oodatud on ka kohalike omavalitsuste ja õppeasutuste taotlused.

Ühes voorus võib üks taotleja esitada kuni kaks taotlust.  

E-hüppe programm on ellu kutsutud, et toetada innovaatiliste digitööriistade arendamist ja kasutamist ehitusvaldkonnas ning e-ehituse platvormi arengut.

Innovaatilisus tähendab, et plaanitud tööriist on konkreetse taotleja jaoks uuenduslik.


Toetust antakse järgnevateks tegevusteks:

• rakenduse arendus: uue või oluliselt muudetud digitoote või -teenuse arendamine;
• eelanalüüsi tegemine: rakenduse arendust ettevalmistava eelanalüüsi tegemine, mille käigus kaardistatakse tarkvara funktsionaalsuse üldine ulatus ja vajaduse korral luuakse toote prototüüp;
• protsesside uuendamine: uute või oluliselt täiustatud digilahenduste rakendamine taotleja äripraktikas või töökorralduses;
• ärianalüüsi tegemine: protsesside uuendamist ettevalmistava ärianalüüsi tegemine, mille käigus analüüsitakse ettevõtte vajadust innovaatiliste digilahenduste ja töömeetodite järele ning pakutakse parimad lahendused koos tegevuskavaga;
• koolitus.

Üks projekt võib koosneda mitmest ülalnimetatud tegevusest – nt rakenduse arenduse juurde kuulub eelanalüüsi tegemine või protsesside uuendamise puhul tellitakse ka koolitus –, kuid taotluses tuleb valida tegevustest üks, mis on antud projekti puhul peamine.

Iga ehituse e-hüppe projekt peab olema seotud e-ehituse platvormiga. Kõige kõrgemal tasemel on e-ehituse platvorm osapoolte vaheline kokkulepe, et järgitakse ühtseid standardeid, filosoofiat, sõnavara. See on alus koostööks ja andmete kadudeta liikumiseks üle kogu ehitise eluringi.

Platvormi praktiline väljund on e-ehituse integratsioonikeskkond, mis seob Ehitisregistri teiste avalike andmekogudega (nt Teeregister, Kutseregister, Maa-ameti andmebaasid) ja toob ühte keskkonda kokku ehitise ja ehitamisega seotud teenused (nt ehitus- ja kasutuslubade taotlemine/menetlemine või BIM mudelite vaatamine ja jagamine 3D kaardil). Lisainfot praeguste võimaluste ning tulevikuarenduste kohta leiab Ehitisregistri teekaardilt.

Lisaks avalikule sektorile on ka erasektoril võimalik e-ehituse platvormiga liidestuda nii olemasolevate teenuste kasutamiseks kui ka oma teenuste pakkumiseks. Platvormi arendajaportaalist leiab info olemasolevate APIde, juhendite ning dokumentatsiooni kohta. Juhul kui soovite sinna oma teenust lisada, võtke meiega palun ühendust.  

Taotluses tuleb valida üks kuuest võimalusest, kuidas teie projekt platvormiga seotud on:

1.	Ehitusvaldkonnas avatud rahvusvaheliste andmeformaatide ja klassifikaatorite kasutamise soodustamine	Ehitise elukaare vältel on kaasatud väga palju erinevaid osapooli, kes kõik kasutavad tööks oma septsiifilisi andmeformaate ja tarkvaralahendusi. Puudulik infovahetus antud osapoolte vahel on üks ehitussektori suurimaid probleeme, mida e-ehituse platvorm lahendada aitab. Ühised standardid aitavad keerukust vähendada ning andmevahetust automatiseerida. Kuna Eesti on väike, siis tuleks eelistada olemasolevaid rahvusvahelisi standardeid (nt CEN/ISO, buildingSMART, CCI).
2.	Ehitise infomudelite (BIM) kasutamise ja rakendamise soodustamine	Ehituses kasutatavad andmed on sageli laiali eri kaustasüsteemides ja failides, mis on tihti pealegi raskesti masinloetavas PDF ja DWG formaadis. Ehitise infomudelite tehnoloogia (BIM) kasutamine võimaldab andmeid paremini struktureerida ja omavahel ühes mudelis ära siduda. See loob eeldused jällegi paremaks infovahetuseks ja protsesside automatiseerimiseks. Tänu 3D visualiseerimisele on ehitusdokumentatsioon paremini arusaadav nii professionaalidele kui teistele asjahuvilistele. Seetõttu on ka e-ehituse platvormi üheks alameesmärgiks BIMi laialdasema kasutuselevõtu soodustamine.
3.	E-ehituse platvormi teenuste kaudu saadavate andmete käsitsi või masinloetavalt (API) kasutamine	Ehitusele omane projektipõhine lähenemine põhjustab palju aja, materjalide ja raha raiskamist, sest tihtipeale ei võeta otsuste langetamisel arvesse kõiki asjassepuutuvaid andmeid ning töö käigus “avastatakse” ühe uusi komplikatsioone. E-ehituse platvormi eesmärk on teha andmed ja teenused ühest kohast kättesaadavaks. Näiteks e-ehituse 3D kaksikus on võimalik vaadata ja all laadida 3D andmeid kõigi ehitiste kohta ning kuvada erinevaid kitsendusi (sh. tehnovõrgud, looduskaitsevööndid, planeeringud). E-ehituse APIde kaudu on masinloetaval kujul kättesaadavad kõik Ehitisregistri andmed hoonete ja rajatiste kohta. E-ehituse infoportaal võimaldab teha päringuid ja koostada raporteid nii ehitiste kui ka nendega seotud menetlusprotsesside kohta.
4.	E-ehituse platvormil oma teenuste ja/või andmete pakkumine	E-ehituse platvormi baas on avaliku sektori teenused ja andmed, kuid oma andmeid ja teenuseid saab seal pakkuda ka erasektor. Üks võimalus selleks on oma teenuse API publitseerimine e-ehituse arendajaportaalis, et see oleks ka teistele leitav ja kasutatav. Lisaks on võimalik APIde kaudu liidestuda näiteks loamenetluse protsessidega (dokumentide ja mudelite üleslaadimine otse projektipangast) või lisada oma andmekihid 3D kaksiku kaardile (nt detailsemad ortofotod või 3D mudelid).
5.	Eelduste loomine uute andmete tekkeks (nt protsesside automatiseerimine ja digitaliseerimine)	Kuna e-ehituse platvormi eesmärk on parandada info liikumist, siis on oluline automatiseerida andmehõive protsesse ning tekitada uusi andmeallikaid. Selleks loovad eeldused manuaalsete  tegevuste automatiseerimine ning digitaliseerimine – näiteks projekteerimise parametriseerimine, statistika kogumine läbi erinevate sensorite, ehituses kasutatavate seadmete automatiseerimine ja robotite rakendamine.
6.	Andmepõhiste ruumiotsuste võimaldamine	E-ehituse platvorm koondab teenused ja andmed ühte kohta, et võimaldada paremate ruumiotsuste langetamist. Mida rohkem me arvestame oma otsuste tegemisel andmetega, seda kaalutletumad ja kvaliteetsemad on ka tulemused. Protsesside uuendamisel tuleb pöörata tähelepanu andmete oskuslikule kasutamisele. Näiteks planeerimisel tuleb arvestada võimalike piirangute ja trendidega, projekteerimisel optimeerida ressursside kasutust, ehituses leida sobivaimad tehnoloogiad ja materjalid ning kinnisvara halduses ennetada võimalikke probleeme ja planeerida aegsasti vajalikud hooldustegevused.

Toetuse suurus

Toetuse suurus on minimaalselt 1000€ ja maksimaalselt 160 000€, omafinantseeringu määr on vähemalt 50%.

Toetuse saaja jaoks võib projekti kogumaksumus veel suurem olla, sest lisanduda võivad näiteks pangakulud, riigilõivud vm kulud, mida ei saa siinsest toetusest katta.

Projekti kestus

Projektid saavad olla maksimaalselt 12 kuu pikkused ja peavad olema läbi viidud hiljemalt 2025. aasta lõpuks.

Projekt võib alata kõige varem taotluse esitamise kuupäeval, enne seda tehtud tegevusi ning kantud kulusid ei saa projekti sisse arvestada.

Toetatavad tegevused

Abikõlblikud on kõik tegevused, mis on projekti eesmärkide saavutamiseks vajalikud, v.a lühike loetelu keelatud tegevustest määruse § 7 lõigus 4 (nt pangagarantiide ja riigilõivude maksmine või kindlustusmaksete tegemine).

Riistvara ostmine on toetatav vaid siis kui see on möödapääsmatult vajalik projekti elluviimiseks ehk soovitud digilahendust ei ole võimalik ilma selleta kasutada. Taotluses tuleb seda selgitada.

Käibemaksu saab toetusest hüvitada vaid nende taotlejate puhul, kes ei saa käibemaksu Maksu- ja Tolliametilt tagasi.

Projektide hindamisel on komisjoni ülesanne vaadata mh, kas planeeritud tegevused on põhjendatud.

Projekti eelarve

Sarnaselt planeeritud tegevustele hindab komisjon ka eelarve puhul, on see põhjendatud – kas kulud on planeeritud säästlikult, otstarbekalt ning parima hinna ja kvaliteedi suhtega.

Et komisjon saaks eelarve kujunemist hinnata, tuleb iga kulurea juures näidata selle tekkimise alus. Töötundide puhul on see näiteks tundide arv ja tunnihind, ostetava toote puhul info hinnapakkumise kohta või viide tarnija hinnakirjale. Kulude puhul, mis ületavad 5000 eurot ilma käibemaksuta, ei piisa seejuures vaid kirjeldavast tekstist, vaid taotluses tuleb esitada ka tõendid teenuse või toote maksumuse kohta, need võivad olla näiteks hinnapakkumise fail või kuvatõmmis hinnakirjast.

NB! Oma ettevõtte töötajatele palga maksmisel pole kulude arvestamise alus mitte tunnihind ettevõtte hinnakirjas, vaid siiski töötaja reaalne palganumber.

Mitmeetapiline projekt

Tulenevalt toetuse maksmisest lihtsustatud viisil (vt sektsioon Maksmine & aruandlus) on nii toetuse saaja kui toetuste menetleja (RTK) jaoks lihtsaim, kui projekt on üheetapiline – projekt on mõeldud ühe konkreetse eesmärgi saavutamiseks, selle teostumise järel toimub makse.

Kui taotletava toetuse suurus ületab 50 000€ on aga siiski võimalik jagada projekt kuni kolmeks etapiks ning saada iga etapi lõppedes vaherahastust. Igale etapile tuleb näidata oma eesmärk, kestus, maksumus ning kirjeldada, kuidas eesmärgi täitmist tõendate. Viimase etapi maksumus peab moodustama vähemalt 20 protsenti toetusest ja makstakse pärast lõpparuande kinnitamist.

Toetuse kasutamise reeglid

Taotlejad, kes on riigihankekohuslased, peavad järgima riigihankeseaduse nõudeid.

Juhul kui ostetav teenus või toode maksab käibemaksuta enam kui 20 000€, peavad ka kõik ülejäänud taotlejad esitama kas vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult pakkujalt ja pakkumise lähteülesande kirjelduse, või kui sõltumatuid hinnapakkumisi ei esitata või kui odavaimat pakkumist ei valita, siis lisama sellekohase põhjenduse.

Lisaks on toetuse kasutamisel reeglid projektist teavitamise ja logode kasutamise kohta, vt sektsioon Infovahetus.

Vähese tähtsusega abi

Toetus on ettevõtjate jaoks vähese tähtsusega abi (VTA).

VTAga ei ole tegu vaid juhul kui taotlejal ei teki projekti tulemusel majandustegevust ehk ta ei saa projekti tulemusel tulu, sellele kvalifitseeruvad tavaliselt KOVid, mõnel juhul ka ülikoolid.

Et toetust saada, peab taotlejal olema toetuse saamise hetkel (s.o kuupäeval, mil Riigi Tugiteenuste Keskus rahastusotsuse teeb) toetuse suuruse mahus VTA jääki. Jäägi suurust saab ise kontrollida riigiabi registrist. Üks ettevõtja võib saada VTAd maksimaalselt 200 000€ kolme aasta jooksul, üheks ettevõtjaks loetakse seejuures ettevõtete grupi või kontserni liikmeid ning olukorda kui üks ettevõte osaleb teise ettevõtte juhtimises. Lisainfot leiab riigiabi ja VTA KKKst, lk 3.
NB! 2023. aasta lõpus muutus senine VTA piirmäär ning on 200 000€ asemel 300 000€. Käimas on e-hüppe määruse sellega kooskõlla viimine.

Juhul kui taotleja kuulub ettevõtete gruppi, tuleb taotluses anda selle kohta info. Küsimuste korral aitab RTK koordinaator (vt rubriik Taotlemine).

Taotlust saab esitada e-toetuste keskkonnas 15. jaanuarini 2024 kell 16:59.

Taotluses küsime projekti kohta:

1. projekti nimi (või mõnesõnaline lühikirjeldus);
2. projekti algus- ja lõppkuupäev (max 12 kuud);
3. ülevaade hetkeolukorrast ja projekti vajalikkusest – miks olete selle ette võtnud? Võimalusel tooge numbrilisi näitajaid, mis probleemi kirjeldavad;
4. projekti ettevalmistus – kuidas jõudsite just konkreetse lahenduseni?
5. projekti eesmärk ja tulemused – mida soovite projektiga saavutada? Eesmärk peab lahendama hetkeolukorra all kirjeldatud probleemi; tulemused ehk saavutatud muutused peavad olema konkreetsed ja võimalusel mõõdetavad;
6. tulemuste tõendamise alused – info selle kohta, kuidas projekti lõppedes tõestate projekti toimumist ja tulemuste valmimist. Palume selleks nimetada iga planeeritud tegevuse kohta dokument või failid, mis selle toimumist tõendavad. Millised need on, sõltub projektist ja tegevusest, kuid need võivad olla nt kuvatõmmised, video, dokumendid. (Nõue tuleneb lihtsustatud maksekorrast, vt lisaks sektsiooni Maksmine & aruandlus);
7. ülevaade planeeritud tegevustest (kuupäeva täpsusega) – millistest sammudest projekt koosneb?
8. projektimeeskonna tööjaotuse ja kompetentside kirjeldus – kes on kaasatud ja mis on nende ülesanded?
9. seos e-ehituse platvormiga. Tuleb valida üks kuuest võimalusest, mida on kirjeldatud sektsioonis e-ehituse platvorm;
10. projekti kasusaajad. Tuleb valida üks viiest võimalusest, mida on kirjeldatud sektsioonis Hindamine;
11. projekti lühikirjeldus veebi jaoks;
12. taotletava toetuse suurus (summa);
13. omafinantseeringu suurus (summa);
14. eelarve – palju iga ülalkirjeldatud tegevus maksab ning kuidas on summa kujunenud?
15. soovi korral lisamaterjalid.
    
    

Lisaks küsime:

1. taotleja lühikirjeldus. Millises valdkonnas tegutsete, kui kaua, milline on töötajate arv ja millised on lähiaastate arenguplaanid?
2. olete te taotlenud projektile ka mujalt vahendeid.
   
   

Enne taotlemist vaata ka toetuse andmise tingimuste määrust (nõuded taotlusele on § 11) ja taotlusvormi koos selgitustega [tulemas].

Taotlemist ja e-toetuste keskkonda puudutavates küsimustes võtke ühendust projekti koordineerijaga RTKs, vt Kontakt.

Pärast esitamist kontrollib taotlusi Riigi Tugiteenuste Keskus, seejärel hindab taotlusi komisjon:

• Alan Väli, Eesti Ehitusinseneride Liit
• Ergo Pikas, Digitaalehituse klaster
• Kaido Somelar, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu esindaja (I voorus Gerd Müller)
• Indrek Allmann, Eesti Arhitektide Liit
• Ivo Jaanisoo, Kliimaministeerium ehituse ja ringmajanduse asekantsler, komisjoni esimees
• Kaia Kirs, Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit
• Tarmo Idarand, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit
  
  

Hindamiskriteeriumid:

1. Projekt vastab toetuse andmise eesmärgile – on see taotleja jaoks innovaatiline, on tegu digilahendusega (fookuses pole riistvara), on projekt seotud ehitusvaldkonnaga ja aitab see kasusaajal teha tema põhitööd (näiteks on projekteerimisettevõtte puhul edendab inseneride tööd, mitte ettevõtte raamatupidamise töökorraldust). Kriteeriumi osakaal koondhindest on 30 protsenti;
2. projekt on põhjendatud – see lahendab olulist probleemi, eesmärk on asjakohane nign mõju taotlejale ja valdkonnale on piisav. Osakaal koondhindest 30%;
3. Projekt on kvaliteetne – projekti tegevused on põhjendatud, eelarve on säästlik, otstarbekas ning parima hinna ja kvaliteedi suhtega. Osakaal koondhindest 30%;
4. taotleja võimekus projekti tegevuste läbiviimisel – milline on meeskonna võimekus, sh varasem töökogemus, ja planeeritud tööjaotus. Osakaal koondhindest 10%.
   
   

Lisaks on võimalus saada lisapunkte olenevalt sellest, kui suur on projekti kasusaajate ring:

1. projekti tulemusel valmiv teenus, toode või teave on mõeldud ainult oma tarbeks või partneritega kasutamiseks (0 lisapunkti);
2. projekti tulemusel valmiv teenus, toode või teave on kõigile tasu eest kättesaadav (1 lisapunkt);
3. osa projekti tulemusel valmivast teenusest, tootest või teabest on piirangutega kõigile tasuta kättesaadav (2 lisapunkti);
4. projekti tulemusel valmiv teenus, toode või teave on piirangutega kõigile tasuta kättesaadav (3 lisapunkti);
5. projekti tulemusel valmiv teenus, toode või teave on tasuta avalikuks kasutamiseks ilma piiranguteta (4 lisapunkti).
   
   

Komisjoni hindab iga kriteeriumit punktidega 0-4. Juhul kui projekt saab kasvõi ühes kriteeriumitest 1-4 hindeks vähem kui 2, taotlust edasi ei hinnata.

Hindamiskriteeriumite ja -protsessi täpsem kirjeldus avaldatakse taotlemisaja alguseks sektsioonis Abiks taotlejale.

Komisjon esitab oma töö lõpus ettepanekud Riigi Tugiteenuste Keskusele, kes teeb lõplikud otsused ning teavitab taotlejaid. Vooru sulgumisest otsuste väljakuulutamiseni kulub maksimaalselt 50 tööpäeva.

 

 

 

 

 

 

Toetuse maksmine

Suur muutus võrreldes e-hüppe esimese vooruga või enamuse toetusprogrammidega on, et tavalise kuludokumentide põhise maksmise asemel makstakse käesolevas voorus toetus välja kokkulepitud tingimuste täitmise järel (seda nimetatakse ka lihtsustatud hüvitamisviisiks ja kindlasummaliseks makseks).

See tähendab, et taotleja näitab taotluses, mis summa eest ta mida saavutab. Kui projekt saab positiivse rahastusotsuse, saab taotluses näidatu siduvaks kokkuleppeks. Projekti lõppedes esitab toetuse saaja e-toetuste keskkonnas maksekorralduse koos tõenditega, et projekti kavandatud tulemused valmisid. (Millised need tõendid on, kirjeldab taotleja juba taotluses, vt sektsioon Taotlemine). Tõendite kontrolli järel maksab RTK toetuse välja, ilma kuludokumente küsimata.

Seejuures on oluline:

• taotluses näidatud tegevused ja kulud peavad olema põhjendatud, realistlikud ja säästlikud. Seda vaatavad nii RTK kui hindamiskomisjon.
• kuludokumendid peavad toetuse saajal siiski olemas olema. RTK võib teostada tagantjärgi kontrolli;
• kuna RTK ja komisjon kiidavad heaks projekti nii nagu see on taotluses esitatud, pole hiljem võimalik muuta projekti sisu, sh planeeritud tulemust, etappe ja maksete suurusi. Muuta saab vaid projekti abikõlblikkuse perioodi, jälgides, et see jääb 12 kuu sisse.

 

Aruandlus

Toetuse saaja peab esitama e-toetuste keskkonnas aruande 30 päeva jooksul pärast projekti lõppu. Aruandes tuleb kirjeldada, millised tegevused läbi viidi, mis on projekti tulemus (võimalusel tuues ära arvulisi mõõdikuid), ning anda hinnang, kas projekt teostus vastavalt loodetule. Juhul kui tegevustes oli erinevusi taotluses kirjeldatust, tuleb lisada selle kohta selgitus.

 

 

 

 

 

Toetusprogrammi õnnestumise tingimus on, et info nii õnnestunud kui luhta läinud projektide kohta saaks sektori sees maksimaalselt levida.

Selleks koondub projektikogu lehele info kõigi esitatud taotluste ja rahastuse saanud projektide kohta. Taotluste puhul leiab sealt info taotleja, projekti eesmärgi, maksumuse ja ajaraami kohta; positiivse otsuse saanud projektide puhul lisandub ülevaade tegevustest ja nende tulemustest.

Lisaks korraldame mitu korda aastas programmi tutvustavaid avalikke üritusi, kus palume teil oma projekti tutvustada.

 

Nõuded avalikustamisele

Kuna tegu on Euroopa Liidu rahastusega, kehtivad kõikidele toetuse saajatele järgmised nõuded:

kui toetuse saaja räägib projektist kas avalikkuse ees või oma partneritega, peab ta ära märkima, et projekti on rahastanud Euroopa Liit taaste- ja vastupidavusrahastu NextGenerationEU alt

projekti käigus valmivale tootele või dokumendile, olgu see siis elektrooniline või trükis, tuleb lisada taasterahastu logo

kui projekti kohta valmib veebileht, tuleb sinna lisada kas logo, projekti lühikirjeldus, eesmärk, tulemus ja toetuse summa, või logo ja viide siinsele e-ehituse lehele, kust sama info leitav on. Logofailid ja lisajuhised on leitavad taaste- ja vastupidavusrahastu lehelt.

 

 

 

 

 

Taotlejale

• Toetuse andmise määrus “Ehituse e-HÜPE toetuse andmise tingimused ja kord”
• Toetuse andmise määruse seletuskiri
• Juhend taotluse koostamiseks ja esitamiseks
  
  

Hindamiskomisjonist

• Komisjoni tööprotsess, sh hindamiskriteeriumite selgitused
• Komisjoni määramise ettepanek
  
  

Taastekavast

• Taaste- ja vastupidavuskava veebileht
• Taaste- ja vastupidavuskava määrus (Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused, kinnitatud Vabariigi valitsuse 29.11.2021 a. määrusega nr 108)
• Eesti taaste- ja vastupidavuskava (kinnitatud Euroopa Nõukogu 29. oktoobri 2021. a rakendusotsusega)

Kõigile projektidele, mis said toetust e-hüppe esimesest voorust, jäävad kehtima majandus- ja taristuministri 13.09.2022 määruses nr 70  “Ehituse e-HÜPE toetuse andmise tingimused ja kord” seatud tingimused.

Kellele

Toetust võivad taotleda kõik Eestis registreeritud eraõiguslikud ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud, kes tegutsevad ehitusvaldkonnas või osutavad sellele teenuseid, nt arendades tarkvara. 

Ehitusvaldkonna alla kuuluvad kõik ehitamise ja ehitistega seotud tegevused alates ruumilisest planeerimisest kuni ehitise lammutamiseni, sh näiteks ehituse pea- ja alltöövõtjate, planeerijate, geodeetide, arhitektide, ehitusinseneride, projekteerijate, ehitusmaterjalide tootjate, remonttööde tegijate, haldajate, hooldajate, hindajate, maaklerite ja sisearhitektide poolt tehtav töö. 

Taotluste arv ühe taotleja kohta pole piiratud. 

Milleks

E-hüppe programm on ellu kutsutud, et toetada innovaatiliste digitööriistade arendamist ja kasutamist ehitusvaldkonnas ning e-ehituse platvormi arengut.

Innovaatilisus tähendab, et plaanitud tööriist on konkreetse taotleja jaoks uuenduslik.

Toetust saab küsida järgmistele tegevustele:

• tarkvaraarendus
• rakendus- ja teostatavusuuringud
• protsessi- ja organisatsiooniinnovatsioon (tegevused, mis muudavad teie seniseid tööviise. Siia alla käib näiteks uue tehnoloogia soetamine ja juurutamine)
• konsultantide nõustamisteenused (NB! Antud tegevusele saavad teotust taotleda vaid väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad)
• koolitused
• eelmistes punktides nimetatud tegevuste tulemuste kommunikeerimine

      

e-ehituse platvorm

Palju võimalusi uute teenuste arendamiseks ja oma senise tegevuse efektiivsemaks muutmiseks pakub MKMi poolt arendatav infosüsteem e-ehituse platvorm – ehitusvaldkonna andmete ja teenuste veebivärav. Platvormi eesmärk on toetada Eesti elanikke, ettevõtteid (ennekõike ehitusvaldkonda) ning avalikku sektorit ehitatud keskkonda puudutavate otsuste langetamisel ja menetluste läbiviimisel.  

Platvorm koondab juba mitmeid avalikke andmebaase (nt Ehitisregister, Kutseregister, Teeregister, Maa-amet) ning teenuseid (nt ehitus- ja kasutuslubade taotlemine/menetlemine, BIM mudelite vaatamine ja jagamine 3D kaardil). Andmevahetus muutub lihtsamaks, sest platvorm võimaldab liigutada ehitiste ja ehitamisega seotud infot standardiseeritud ja usaldusväärsel kujul kõigi seotud osapoolte vahel ilma kadudeta. Ja seda üle terve ehitise elukaare – alates planeerimisest kuni ehitamise, kasutamise/halduse, lammutamise ja materjalide taaskasutuseni. Loe lähemalt platvormi arenduste kohta e-ehituse teekaardilt. 

Erasektoril on võimalik liidestuda platvormiga nii olemasolevate teenuste kasutamiseks kui ka oma teenuste pakkumiseks. Platvormi arendajaportaalist leiab info olemasolevate APIde, juhendite ning dokumentatsiooni kohta. Juhul kui soovite oma teenust platvormile tuua, siis läheneme sellele individuaalselt ning esmalt tehnilise katsena. Huvi korral võtke meiega palun ühendust.  

E-ehituse platvormi APIde kasutamisel tuleb lähtuda vastava API kasutus- ja litsentsitingimustest. Uute teenuste lisamise eest platvormile tasu ei maksta. 

E-hüppe toetuse taotluses küsime, kuidas seostub teie poolt kavandatav projekt e-ehituse platvormiga. See võib olla nii otsene (nt oma teenusega liidestumine) kui ka kaudne (nt võimaldab ettevõttes mudelprojekteerimise kasutuselevõtmine ka enamate funktsioonide kasutamist platvormil). Toetuse saamiseks pole kumbki kohustuslik, kuid ärgitame teid mõtlema, kuidas platvormi võimalusi enda jaoks ära kasutada. 

Toetuse suurus

Toetuse suurus on maksimaalselt 200 000€, omafinantseeringu määr on vähemalt 50%.
  

Projekti kestus

Projektid saavad olla maksimaalselt 15 kuu pikkused ja peavad olema teostunud hiljemalt 2025. aasta lõpuks.

Projekt võib alata kõige varem taotluse esitamise kuupäeval, enne seda tehtud tegevusi ning kantud kulusid ei saa projekti sisse arvestada.
   

Toetatavad tegevused ja abikõlblikud kulud

Kuna tegu on avaliku rahaga, makstakse toetust kas vähese tähtsusega abina (VTA) või riigiabina ning sellest sõltub, millised tegevused on abikõlblikud.

Juhul kui toetust makstakse VTAna, on abikõlblikud kõik tegevused, mis on projekti eesmärkide saavutamiseks vajalikud ning pole konkreetselt keelatud. Keelatud on nt pangagarantiide, riigilõivude või kindlustusmaksete tasumine, täieliku nimekirja leiab toetuse andmise tingimuste määruse § 7 lõigust 8.

Kui toetust makstakse riigiabina, on abikõlblikud kulud täpselt piiritletud üldise grupierandi määrusega: 

Toetatavad tegevused ja abikõlblikud kulud riigiabi puhul

Toetatav tegevus	Abikõlblikud kulud
tootearendus rakendusuuringud teostatavusuuringud (vastavalt üldise grupierandi määruse artiklile 25)	personalikulud, mis on otseselt seotud toetatavate tegevustega vahendite ja seadmete kulud sel määral ning sellise ajavahemiku jooksul, mil neid kasutatakse projekti jaoks. Kui vahendeid ja seadmeid ei kasutata projektis kogu nende kasutusea vältel, peetakse abikõlblikuks vaid amortisatsioonikulusid, mis vastavad projekti kestusele ja mis arvutatakse üldiselt aktsepteeritava raamatupidamistava kohaselt lepingulise teadustegevuse, välistest allikatest turutingimustel ostetud või litsentsitud teadmiste ja patentide kulud täiendavad üldkulud ja muud tegevuskulud, sealhulgas materjali, varustuse ning samalaadsete toodete kulud, mis on kantud otseselt projekti tõttu turutingimustel ostetud teenuste kulud
protsessi- ja organisatsiooniinnovatsiooniks antav abi (vastavalt üldise grupierandi määruse artiklile 29)	personalikulud, mis on otseselt seotud toetatavate tegevustega vahendite ja seadmete kulud sel määral ja sellise ajavahemiku jooksul, mil neid kasutatakse projekti jaoks lepingulise teadustegevuse, välistest allikatest turutingimustel ostetud või litsentsitud teadmiste ja patentide kulud täiendavad üldkulud ja muud tegevuskulud, sealhulgas materjali, varustuse ja samalaadsete toodete kulud, mis on kantud otseselt projekti tõttu
koolitused (vastavalt üldise grupierandi määruse artiklile 31)	koolitajate tööjõukulud tundide eest, mille jooksul koolitajad koolitusel osalevad koolitajate ja osalejate koolitusel osalemise kulud, nt reisikulud, majutuskulud, projektiga otseselt seotud materjalide ja tarvikute kulud, töövahendite ja seadmete amortisatsioonikulud selles ulatuses, mil neid kasutatakse üksnes projekti jaoks koolitusprojektiga seotud nõustamisteenuste kulud koolitatavate tööjõukulud ja kaudsed üldkulud (halduskulud, üür, muud üldkulud) tundide eest, mille jooksul koolitatavad koolitusel osalevad
konsultantide nõustamisteenused väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele (vastavalt üldise grupierandi määruse artiklile 18)	väliskonsultantide poolt osutatud nõustamisteenuste kulud, mis ei kujuta endast pidevat ega korrapärast tegevust ega ole seotud tavapäraste tegevuskuludega

   
VTA või riigiabi?

Tegevuse tulemuste turundamise toetust makstakse ainult VTAna. Ülejäänud tegevuste puhul oleneb taotlejast, kummaga tegu on: toetust makstakse VTAna juhul kui taotlejal on vähemalt nii palju VTA vaba jääki kui palju ta toetust küsib; kui jääk on täis, makstakse toetust riigiabina ning rakenduvad üldise grupierandi määruse artiklid 18, 25, 29 ja 31. (Ettevõtja saab ka taotluses märkida, et soovib toetust kohe riigiabina, kuid sel juhul on toetuse kasutamise võimalused kitsamad kui VTA puhul.) Ettevõtte VTA jääki saab kontrollida riigiabi ja VTA registrist.

Avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele, kel puudub majandustegevus, makstakse toetust vähese tähtsusega abi tingimuste järgi.
  

Omafinantseering

Kui toetust makstakse VTAna, on omafinantseeringu määr kõigile taotlejatele 50%.

Kui toetust makstakse riigiabina väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele, on omafinantseeringu määr samuti 50%.

Kui toetust makstakse riigiabina suurettevõtjatele, on omafinantseeringu määrades erisusi. (Suurettevõtja on ettevõte, millel on rohkem kui 250 töötajat ja mille aastakäive ületab 50 miljonit eurot ja/või aastabilansi kogumaht ületab 43 miljonit eurot.)
   

Omafinantseeringu määrad

Toetatav tegevus	Omafinantseeringu määr	Märkus
tarkvaraarendus	VTA: 50% riigiabi: väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad: 50% suurettevõtjad: 60%	–
rakendusuuringud teostatavusuuringud	VTA ja riigiabi: 50%	–
protsessi- ja organisatsiooninnivatsioon	VTA: 50% riigiabi: väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad: 50% suurettevõtjad: 85%	abi suurettevõtjatele antakse vaid siis, kui nad teevad toetatavas tegevuses tõhusat koostööd väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatega (VKEd), kusjuures koostööd tegevate VKEde abikõlblikud kulud peavad moodustama vähemalt 30% kõigist abikõlblikest kuludest
koolitused	VTA ja riigiabi: 50%	–
väliskonsultantide nõustamisteenused (väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele)	VTA ja riigiabi: 50%	suurettevõtjad ei saa taotleda.
tulemuste turundamine	VTA: 50%	makstakse ainult VTAna.

 

Omafinantseeringu näide:

Juhul kui toetuse suurus on näiteks 100 000€ ning omafinantseeringu määr 50%, peab taotleja omalt poolt samuti kulutama 100 000€ abikõlblike tegevustele. Projekti abikõlblike kulude summa on seega 200 000€.

Toetuse saaja jaoks võib projekti kogumaksumus veel suurem olla, sest lisanduda võivad näiteks pangakulud, riigilõivud vm kulud, mida ei saa siinsest toetusest katta.
   

Käibemaks

Käibemaksu saab toetusest hüvitada vaid nende taotlejate puhul, kes ei saa käibemaksu Maksu- ja Tolliametilt tagasi.
  

Riigihanked

Juhul kui taotleja on riigihankekohuslane, peab ta järgima riigihankeseaduse nõudeid.

Juhul kui ostetav teenus või toode maksab käibemaksuta enam kui 20 000€, peavad ka kõik ülejäänud taotlejad esitama kas vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult pakkujalt ja pakkumise lähteülesande kirjelduse, või kui sõltumatuid hinnapakkumisi ei esitata või kui odavaimat pakkumist ei valita, lisama sellekohase põhjenduse.

Taotlemine

Esimese vooru taotlusi sai esitada kuni 3. novembrini kell 17:00 e-toetuste keskkonnas.

Tingimusel, et toetusraha jätkub, on edaspidiseks kavandatud veel viis vooru. Järgmine peaks toimuma 2023. aasta kevadel, täpsemad kuupäevad ja tingimused on selgumisel.

   

Taotluses küsime:

• Projekti nimi (või mõnesõnaline lühikirjeldus)
• Projekti eesmärk (mis on projekti tulemus ehk mis muutub sihtgrupi jaoks?)
• Lahendatava probleemi kirjeldus
• Projekti teostamise aeg (algus- ja lõppkuupäev)
• Projekti sihtgrupp (kellele projekt mõeldud on)
• Projekti lühikirjeldus veebi jaoks
• Tegevuste loetelu ja ajakava (kuupäeva täpsusega)
• Taotletava toetuse suurus (summa)
• Omafinantseeringu suurus (summa)
• Eelarve (palju iga ülalkirjeldatud tegevus maksab)
• Kas projektil on seos e-ehituse platvormiga (kas planeeritav projekt täiendab e-ehituse platvormil pakutavaid teenuseid või aitab juba kavandatud teenuseid kasutada; seose omamine ei ole samas kohustuslik)
• Soovi korral lisamaterjalid kavandatud projekti kohta
   

Enne taotlema asumist vaata toetuse andmise tingimuste määrust ja taotlusvormi koos selgitustega Abiks taotlejale sektsioonist (tulemas).

   

Taotluste hindamine

Pärast esitamist läbib taotlus esmase kontrolli Riigi Tugiteenuste Keskuses, seejärel hindab taotlusi komisjon, kuhu kuuluvad:

• Alan Väli, Eesti Ehitusinseneride Liit
• Ergo Pikas, Digitaalehituse klaster
• Gerd Müller, Eesti Ehitusettevõtjate Liit
• Indrek Allmann, Eesti Arhitektide Liit
• Ivo Jaanisoo, MKMi ehituse asekantsler, komisjoni esimees
• Kaia Kirs, Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit
• Tarmo Idarand, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit

Komisjon hindab projekti vastavust toetusprogrammi eesmärkidele, vajadust projekti järele, eeldatavat mõju ja tegevuste ning eelarve põhjendatust. Otsused iga projekti toetamise kohta teeb komisjon konsensuslikult. Hindamiskriteeriumite ja -protsessi täpsem kirjeldus avaldatakse taotlemisaja alguseks Abiks taotlejale sektsioonis.

Komisjon esitab oma töö lõpus ettepanekud Riigi Tugiteenuste Keskusele, kes teavitab taotlejat positiivsest või negatiivsest otsusest. Vooru sulgumisest otsuste väljakuulutamiseni kulub maksimaalselt 50 tööpäeva.

Maksmine & aruandlus

Toetuse summa kantakse üle projekti lõpus pärast aruande ja maksekorralduse esitamist ning aktsepteerimist. Aruande esitamiseks on projekti lõppemisel aega 30 päeva.

Aruande esitamine käib sarnaselt taotlemisega e-toetuste keskkonnas.

Kui projekt on pikem kui kaheksa kuud, on võimalik esitada vaherahastuse saamiseks ka vahearuanne koos maksetaotlusega. Lisainfo jaoks võtke palun ühendust taotlusvooru koordineeriaga RTKst (kontakt).

 

Infoseminar

Pärast rahastsotsuste avalikustamist tuleb toetuse saanutele infoseminar, kus räägitakse kulude tegemisest, aruandlusest jms.

   

Toetuse tingimuste muutmine

Põhjendatud juhul on võimalik toetuse kasutamise tingimusi muuta kui see ei puuduta tegevuse eesmärki või tulemusi. Ka selleks võtke palun meiega ühendust.

Infovahetus

Toetusprogrammi õnnestumise tingimus on, et info nii õnnestunud kui luhta läinud projektide kohta saaks sektori sees maksimaalselt levida.

Selleks hakkab projektikogu lehele koonduma info kõigi esitatud taotluste ja rahastuse saanud projektide kohta. Taotluste puhul leiab sealt info taotleja, projekti eesmärgi, maksumuse ja ajaraami kohta; positiivse otsuse saanud projektide puhul lisandub ülevaade tegevustest ja nende tulemustest.

Lisaks korraldame mitu korda aastas programmi tutvustavaid avalikke üritusi, kus palume teil oma projekti tutvustada.
   

Nõuded avalikustamisele

Kuna tegu on Euroopa Liidu rahastusega, kehtivad kõikidele toetuse saajatele järgmised nõuded:

kui toetuse saaja räägib projektist kas avalikkuse ees või oma partneritega, peab ta ära märkima, et projekti on rahastanud Euroopa Liit taaste- ja vastupidavusrahastu NextGenerationEU alt

projekti käigus valmivale tootele või dokumendile, olgu see siis elektrooniline või trükis, tuleb lisada taasterahastu logo

kui projekti kohta valmib veebileht, tuleb sinna lisada kas logo, projekti lühikirjeldus, eesmärk, tulemus ja toetuse summa, või logo ja viide siinsele e-ehituse lehele, kust sama info leitav on. Logofailid ja lisajuhised on leitavad taaste- ja vastupidavusrahastu lehelt.