Ülevaade muudatustest toetuse tingimustes

I taotlusvoor toimus majandus- ja taristuministri 13.09.2022 määruse nr 70 alusel. II voor viiakse läbi kliimaministri 24.10.2023 määruse nr 62 alusel. Siinne postitus selgitab muudatusi ja nende põhjuseid.

1. Toetuse määr ja projekti kestus

Kui I voorus oli toetuse suurus kuni 200 000€ ja projekt võis kesta kuni 15 kuud, siis II voorus on toetus 1000-160 000€ ning projekt saab kesta kuni 12 kuud. Muudatus võimaldab toetada II vooru eelarvest rohkem projekte. Esimene voor näitas ka, et väga vähesed projektid kasutasid võimalust määrata projekti kestuseks maksimaalsed 15 kuud.

2. Taotluste arv

Kui I voorus polnud piiratud, mitu taotlust üks taotleja võib esitada, siis II voorus võib esitada kuni kaks taotlust.

3. Vähese tähtsusega abi ja riigiabi

II voorus ei anta toetust enam riigiabina, vaid ainult vähese tähtsusega abina. Tänu sellele:

1. kaovad piirangud, milliseid tegevusi toetuse eest saab läbi viia, vt punkt 4;
2. kaovad erinevad omafinantseeringu määrad eri tegevustele ja taotlejatele. Omafinantseeringu määr on nüüdsest igal juhul 50%;
3. saab kasutada lihtsustatud maksekorda, vt punkt 7;
4. kaovad piirangud, millised kulud on riigiabist toetatavad. Toetatavad on edaspidi kõik kulud, mis on projekti elluviimiseks vajalikud (riistvara kohta vt eraldi punkt 5);
5. kaob vajadus kaasata osa tegevuste puhul partner;
6. väheneb Riigi Tugiteenuste Keskuse töökoormus taotluste menetlemisel ja toetuste maksmisel.

Riigiabi ärajätmine tähendab ka, et toetust saavad vaid ettevõtted, kelle vähese tähtsusega abi määr pole täis (vt alalehe Programm sektsioon Toetuse tingimused < tulemas).

4. Toetatavad tegevused

Kuna I voorus oli mängus ka riigiabi, siis sai toetust anda vaid väga konkreetsele loetelule tegevustest, mis on kirjas üldise grupierandi määruses. Tänu riigiabi ärajätmisele II voorus saab toetatavad tegevused viia tarkvaraarendusprotsessidega rohkem kooskõlla ja keskenduda neile tegevustele, mis esimeses voorus said taotlejate tähelepanu.

Muutused toetatavates tegevustes:

Varasemast jäi samaks:

1. koolitus

Kadus ära eraldi tegevusena:

1. väliskonsultantide nõustamisteenus väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele – konsultatsiooni võib ka edaspidi võtta osana mingist suuremast tegevusest;
2. rakendusuuring ja teostatavusuuring – huvi uuringu läbiviimise järele oli väike. Uurida saab ka edaspidi osana mingist suuremast tegevusest;
3. kommunikatsioon – kaob ära, sest tekitas palju segadust ja ebavõrdsust (kes oskas kommunikatsiooniraha küsida, kes mitte; mõni pani oma välisturunduse selle alla).

Varasemaga võrreldes muutunud sõnastus:

1. „tootearenduse“ asemel „rakenduse arendus“;
2. „protsessi- ja organisatsiooniinnovatsiooniga seotud tegevuse“ asemel „protsesside uuendamine“.

Lisandus:

1. eelanalüüs – rakenduse arendamisele eelnev etapp. Et saaks toetada ka ettevalmistustööd, ei pea kohe rakendust valmis tegema;
2. ärianalüüs – protsesside uuendusele eelnev etapp. Jällegi, et saaks toetada ettevalmistustöid.

Eelmises voorus võis ühel projektil olla korraga väga mitu tegevust, nt “koolitus, protsessi- ja organisatsiooniinnovatsioon, kommunikatsioon”, kuid nüüd tuleb valida vaid üks nö katus-tegevus (mille alla võib mahtuda palju teisi tegevusi ka ülaltoodud nimekirjast). Eesmärk on saada selgelt aru, mis on projekti peamine sisu.

5. Riistvara soetamine

Kuna toetusprogrammi eesmärk on toetada digitaliseerimist, on II vooru jaoks määruses täpsustatud, et riistvara soetamine on toetatav vaid juhul kui selle soetamine on möödapääsmatult vajalik digilahenduse kasutamiseks.

6. Omafinantseeringu allikas

Kui I voorus polnud võimalik kasutada omafinantseeringuks Euroopa Liidu institutsioonide, muude välisabi fondide võiavaliku sektori asutuste antavaid toetusi, siis II voorus sellist piirangut pole. Küsime lihtsalt infot, olete te mujalt samale projektile toetust saanud.

7. Maksekord

I voorus kasutatud kulupõhine aruandlus ja maksekord asendub II voorus lihtsustatud maksekorraga (nimetatakse ka kindlasummaliseks maksekorraks). See tähendab, et makse saamiseks ei pea taotleja tõendama kõiki kulutusi kuludokumentidega ning projekti lõppedes kantakse üle summa, mis taotluse ja sellel põhineva rahastusotsusega sai kokku lepitud. Seeläbi on projekti aegne raamatupidamine ning maksetaotluse esitamine toetuse saaja jaoks senisest oluliselt lihtsam.

Lihtsustatud maksekord seab taotlejale aga taotlust esitades kaks olulist ülesannet:

1. tuleb mõelda, kuidas tõendada projekti lõppedes, et plaanitu sai läbi viidud. Selleks võivad olla nt kuvatõmmised tarkvarast või fotod ja registreerimislehed koolitusest;
2. projekti eelarve peab olema hoolikalt läbimõeldud ja realistlik. Eelarvesse kirjutatud summad saavad ka väljamakse aluseks ehk kulude alahindamine võib minna taotlejale kalliks, kulude kunstlikku suurendamist hindavad aga RTK ning komisjon.

8. Maksed ja aruanne

Nii I kui II voorus on üldpõhimõte, et toetus makstakse ühekordse maksena projekti lõpus ning siis esitatakse ka aruanne ülevaatega projekti tegevustest ja õnnestumisest.

I voorus võis pikemate, st vähemalt kaheksa kuu pikkuste projektide puhul saada ka vahemakse juhul kui esitati vahearuanne koos maksetaotlusega.

II voorus võivad vahemakse saada kallimad projektid (toetuse suurus on vähemalt 50 000€), kuid tulenevalt lihtsasummalise makse loogikast tuleb selleks juba taotluses jagada projekt mitmeks etapis ning kirjeldada, mis on iga etapi tulemus ja nende tõendamise viis. Vahemakse saamiseks tuleb siis esitada maksetaotlus ning tõendid etapi valmimise kohta.

9. Hindamiskriteeriumid

Komisjon soovis senisest täpsemaid hindamiskriteeriume ja võimalust jätta projekt põhjalikumalt läbi vaatamata juhul, kui see selgelt ei vasta toetuse andmise eesmärgile.

I vooru kriteeriumid olid olnud:

1. eesmärk – projekt aitab saavutada toetuse andmise eesmärke;
2. probleem – projektis kirjeldatud probleem on aktuaalne ning vajab lahendamist;
3. lahendus – projekti kavandatud tegevused ja väljund viivad kirjeldatud eesmärkide saavutamiseni;
4. tegevused – projektis ette nähtud tegevused on realistlikud ning põhjendatud;
5. eelarve – projekti eelarve on realistlik, kuluefektiivne ning põhjendatud.

Hindamiskomisjon hindas kõiki kriteeriume skaalal 0-4. Koondhinnete põhjal moodustunud pingerea põhjal tehti rahastusotsused.

II vooru hindamiskriteeriumid on (määruse § 16 lg 1):

1. projekt aitab saavutada toetuse andmise eesmärki, osakaal koondhindest 30 protsenti. Küsimus on, kas kavandatud projekt on a) innovaatiline b) digilahendus, mis c) toetab ehitusvaldkonna turuosaliste d) põhiprotsesse;
2. projekti põhjendatus, osakaal koondhindest 30 protsenti;
3. projekti kvaliteet, osakaal 30 protsenti;
4. taotleja võimekus projekti tegevuste läbiviimiseks, osakaal koondhindest 10 protsenti;

Lisaks võib saada lisapunkte olenevalt sellest, kes on projekti otsene kasusaaja. Osakaal koondhindest 10 protsenti.

Komisjon hindab kõiki kriteeriume skaalal 0-4, juhul kui projekt saab kasvõi ühe kriteeriumi eest hindeks vähem kui 2, langeb see konkurentsist välja. Rahastusotsused tehakse koondhinnete põhjal moodustunud pingerea põhjal, nagu varemgi.

Lisandunud on juhtnöörid juhuks kui hindamise tulemusel saavad projektid võrdse koondhinde, kuid vooru maht ei võimalda kõiki rahuldada. Esiteks eelistatakse taotlust, mis sai rohkem punkte 3. hindamiskriteeriumi eest. Juhul kui ka seejärel on punktid võrdsed, eelistatakse taotlust, mis sai rohkem punkte 2. hindamiskriteeriumi eest. Kui ka seejärel on punktid võrdsed, eelistatakse varem esitatud taotlust.

10. Muudatused taotlusvormis

Taotlusvormide võrdlus:

I voor	II voor
projekti nimi (või mõnesõnaline lühikirjeldus)	Sama
projekti algus- ja lõppkuupäev	Sama
Lahendatava probleemi kirjeldus	Uus sõnastus: ülevaade hetkeolukorrast ja projekti vajalikkusest
–	Uus: projekti ettevalmistus – lahendustee leidmise kirjeldus
Projekti eesmärk	Uus sõnastus: projekti eesmärk ja tulemused – tulemused peavad olema konkreetsed ja võimalusel mõõdetavad
–	Uus: tulemuste tõendamise alused – info selle kohta, kuidas projekti lõppedes tõestate, et projekt toimus ning kavandatud tulemus valmis
Projekti sihtgrupp – vaba tekst	Uus sõnastus ja formaat: projekti kasusaajad – valik viie võimaluse hulgast, vt sektsioon Hindamine
Seos e-ehituse platvormiga – vaba tekst	Uus formaat: seos e-ehituse platvormiga – valik kuue võimaluse hulgast, vt sektsioon e-ehituse platvorm.
–	Uus: projektimeeskonna tööjaotuse ja kompetentside kirjeldus
–	Uus: taotleja lühikirjeldus
Tegevuste loetelu ja ajakava	Sama
Projekti lühikirjeldus veebi jaoks	Sama
Taotletava toetuse suurus (summa)	Sama
Omafinantseeringu suurus (summa)	Sama
Eelarve tegevuste kaupa	Sama
Soovi korral lisamaterjalid projekti kohta	Sama
Info, kas olete taotlenud projektile ka mujalt vahendeid	Sama

Lähema selgituse taotluses küsitu kohta leiab alalehe Programm sektsioonist Taotlemine (< tulemas).